Сюжеты

Vsevolod Jürgenson: Tallinna kaasamispoliitika on muljetavaldav

27. veebruaril avaldas Maaleht E-riigi Akadeemia e-demokraatia ekspertide Kristina Reinsalu ja Jelizaveta Krenjova artikli „Mängime demokraatiat! Laseme džinni pudelist välja?“, kus tutvustati kaasava valitsemise praktikaid maailmas ning Eestis. Lugu sisaldas huvitavaid fakte ning õigeid järeldusi, ent intrigeerivam oli minu jaoks tõik, et mitte kordagi ei leidnud autorite poolt mainimist Tallinn, kus kaasavat valitsemist on rakendatud juba pikka aega ning kus kaasav eelarve moodustab läbi Positiivse Tallinna kahe järjestikkuse programmi, märgatava osa linna kogueelarvest.

Loodan, et ekspertide eksitus ei tulene pahatahtlikkusest või eelarvamustest ja pigem on tegemist pealiskaudse ning diletantliku lähenemisega, kus Positiivse Tallinna programmi, mis kujutab endast kaasava eelarvepoliitika jõulist edasiarendust, ei osata asetada teiste Eesti linnade seni tagasihoidliku kaasamaispraktika konteksti. Ent seda vajalikum oleks Tallinna kogemust tutvustada, sest sealt on mida õppida, ning seda nii Eestis kui ka kaugemal.

Tegelikult on kaasav eelarve meetmena kohmakas ning alati mitte just kõige paremaid tulemusi andev. Eestis võib kaasava eelarve nagu ka kaasamispoliitika suhtes laiemalt, märgata teatavat üleolevat suhtumist, otsekui poleks tegemist tõsise vahendite planeerimise, vaid mingi asendustegevusega. See on ka mõistetav, sest kui jagamisele läheb 150 tuhat eurot nagu Tartus, või 10 000 nagu Elvas, tundubki kogu protsess pigem omavalitsusele pealesurutud osalusdemokraatia mängimisena, mille ainsaks ja mitte eriti eesmärgipäraseks tulemuseks on marginaalne rahasumma otsekui rahva häält arvestades huugama panna. Asi muutub kohe, kui kaasava eelarve kaudu planeeritakse soliidsemaid investeeringuid ning realiseeritakse suuri ja olulisi linnalisi objekte. Nii see pealinnas toimubki, kus Positiivne Tallinn kätkeb endas laiale elanikkonna skaalale mõeldud ruumiliste arendustega linnalisi projekte kümnete miljonite eurode väärtuses.

Positiivse Tallinna esimene edukalt lõppenud etapp startis 2014. Kuni 2022 kestev jätkuprojekt sai tuule tiibadesse läinud aastase kõiki linnaosi hõlmanud tulemusliku ideekorjega. Positiivne Tallinn muudab meid märksa edukamaks Helsingist, kus kaasava eelarveni jõuti esmakordselt alles käesoleval aastal ning selle suurus, 4 miljonit, on Tallinnaga võrreldes enam kui tagasihoidlik.

Positiivne Tallinn stimuleerib linnalist arengut

Tallinna kaasav eelarve, ehk siis Positiivse Tallinna programm, sisaldab sadu erinevaid ettepanekuid ja nende realiseerimist. See pole ühekordne kampaania, milliseks kaasava eelarve jagamine pahatihti osutub, vaid pidevalt toimiv ning linnalisi arenguid oluliselt mõjutav protsess.

Positiivse Tallinna eelis nn kaasava eelarve ees on piiride puudumine. Elanikele ei anta ette summat, mille suhtes nad võivad otsustada, vaid kogutakse linlaste arvamused, tehakse soovidest kokkuvõte ning hakatakse neid kogu linnaeelarve mahus ellu viima. Kui võimalik, kaasatakse avalike vahendite säästlikumaks kasutamiseks eraettevõtjad ning –kapital, kas siis PPP projektina või hoonestusõiguse seadmise läbi. Positiivse Tallinna eesmärgiks on elanike võimalikult suur kaasatus ning nende soovide elluviimine, milles väljendubki tõeline osalusdemokraatia.

Positiivne Tallinn Mustamäel

Mustamäe linnaosakogu liikmena tooksin konkreetsete Positiivse Tallinna tulemusel käivitunud suurprojektidena välja eelkõige oma kodulinnaosa puudutava. Mida siis mustamäelased on soovinud linnaosas näha ja mis neist soovidest on ellu viidud ja millised on lähiajal teostumas?

Ideekorjel soovisid linnaosa elanikud Mustamäe kultuurielu koondavat keskust, kus teatrietenduste ja kontsertide kõrval oleks ruumi huvitegevusele igast vanusest harrastajatele. Samuti tunti puudust kodulähedasest kinost, veekeskusest, kaasaegsest linnaosa tervisekeskusest. Toetati ka Mustamäe oma kiriku rajamise ideed. Olulise teemana tõusis päevakorda koolide renoveerimine ja perekeskuse vajadus. Mõeldi ka pargialade korrastamisele.

Käesoleva aasta veebruaris algasid tööd 300-kohalise saaliga Mustamäe Kaja Kultuurikeskuse uue hoone ehitusel, mis valmib tuleval aastal. Ülelinnalise tähtsusega kultuuriobjekti maksumus on ca 6,5 miljonit eurot, mis ületab naaberpealinna Helsingi kogu kaasava eelarve enam kui poolteist korda.
Äsja avasime Mustamäe vana polikliiniku asemele ehitatud moodsa tervisekeskuse, kus hakkavad paiknema ruumid perearstidele ja —õdedele, koduõele, füsioterapeudidele ja ämmaemandatele. Meditsiiniteenuste kättesaadavus, mida mustamäelased Positiivse Tallinna ideekorjes soovisid, on linnaosas jõudnud täiesti uuele tasemele.

Mustamäe inimeste sooviks oli ka linnaossa kiriku rajamine. See, eriti eakamate elanike soov, on peagi täitumas ning linnaosa oma pühakoda pühitsetakse sisse juba sellel sügisel. Uues kirikus on ruumid nii teenistuste kui ka sotsiaaltöö tarvis.

Hea näide erasektori ja linna koostööst on Mustamäe Keskuses tegutsev kuue saaliga Baltikumi moodsaima tehnikaga Apollo kino. Enam pole tarvis filmide vaatamiseks kesklinna sõita, sest kodus saab seda teha kvaliteedis, millest isegi põhjanaabrite juures alles unistatakse. Erasektori ja omavalitsuse koostöös on täitumas ka mustamäelaste unistus oma ujulast. Akadeemia tee 30 kinnistule on kerkimas spordikeskus, kuhu lisaks täismõõtmetes basseinile ja saunale tulevad erinevad saalid sportimiseks. Spordi- ja saunakompleks valmib juba käesoleva aasta sügisel ning selle rajab hoonestusõiguse lepingu alusel Astlanda Ehitus OÜ. Kinnistule Tammsaare tee 92 hoonestusõiguse seadmisega, luukase koostöös eraettevõtjatega võimalus linnaossa parkimismaja rajamiseks.

Haridusasutustest renoveeriti Tallinna Tehnikagümnaasium, Mustamäe Reaalgümnaasium ja Mustamäe Gümnaasiumi staadion. Sel aastal algavad põhjalikud remonditööd Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Arte Gümnaasiumis ja Männikäbi Lasteaias. Remont tehakse lähiajal Mustamäe Laste Loomingu Majas. Olulise sotsiaalobjektina väärib mainimist tugiteenuseid osutava perekeskuse valmimine Akadeemia teel.

Kadaka tee ja Kadaka pst taastusremondi käigus uuendati teekatendid, rajati kõnniteed ning vahetati välja purunenud äärekivid. Sujuvamaks muutus liikluskorraldus. Renoveeriti Akadeemia tee. Asumite siseseid teid on remonditud 2 miljoni euro eest. Suurenesid sportimisvõimalused Männi pargis, kus valmis kunstmuruga palliplats ja paigaldati mitmeid sportimisvahendeid. Läinud aasta suvel avati ekstreemspordisõprade rõõmuks täismõõtmetes skatepark. Sellel suvel avatakse Vilde tee 69 multifunktsionaalne 3500m2 suurune spordipark. Sportlike mustamäelaste rõõmuks rajatakse kodulinnaossa kaks uut staadionit. Üks neist Tammsaare tee 145 ning teine Vilde tee 120.

Nelja järgmise aasta jooksul tehakse ulatuslikud korrastustööd Parditiigi, Lepistiku ja Männi parkides ning Sütiste metspargis. Hoovid Korda projektiga toetatakse vähemalt 60 korteriühistu õueala korrastamist. Sõpruse pst 209a/211a/213a elamute juurde ehitatakse parkimistaskud.

Kõiki Positiivse Tallinna programmist tõuke saanud Mustamäe linnaarenduslikke projekte ei jõuagi üles lugeda. Aga see on vaid ühe linnaosa arengu lugu. Positiivne Tallinn, kui kaasava valitsemise tõhus mudel, käivitab sadu projekte üle pealinna. Tallinlastest on saanud linnavalitsusele täieõiguslikud partnerid, nagu see 21. sajandil omaks võetud mõttemallide kohaselt peabki olema.

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe linnaosakogu liige.

Сюжеты

Загрузка...