.

Новости

Эстония и Финляндия - флаги
© eestinen.fi

Vsevolod Jürgenson: Angry Birds on rongijuht

Pommuudisena levinud teade Tallinn-Helsingi tunneli valmimisest aastaks 2022, on pannud paljud innovaatiliselt mõtlevad inimesed rõõmust hõiskama. Tõepoolest, võimalus, et juba viie aasta pärast, nagu Angry Birdsi arvutimänge tootnud firmaga Rovio endale nime teinud Peter Vesterbaca lubab, kihutame Tallinnast Helsingisse 20 minutiga, avab eestlaste ees sootuks uued horisondid kalevipojaks käimisel ning lubab põhjanaabril kasvõi igapäevaselt Tallinna poodlema kihutada. Veidi lähemalt asjaga tutvudes, paneb projekti eestvedaja jutt aga kukalt kratsima. See kõlab kui ukselt-uksele tolmuimejaid pakkuva müügiagendi ülespuhutud kiidulaul oma enneolematu jõudlusega imurile.

Kus on projekt ja ehitusload?

Vesterbaca väidab, et juba saabuval aastal alustavad 12 puurimismasinat, mis maksavad tühise 30 miljonit eurot tükk, Soome lahe graniitpõhjas kibedat müttamist. Töö pidada juba viie aasta pärast päädima regulaarse rongiühendusega sõsarriikide pealinnade vahel. „Et viie aastaga valmis saada, on plaan puurida kuuest suunast korraga. Puuritakse kaks tunnelit, mille läbimõõt on 17 meetrit,“ kirjeldab tunnelimees oma plaane. „Tunnelil hakkab olema neli jaama: Tallinn, kunstlik saar Helsingi juures, Keilalahti-Otaniemi ja Helsingi-Vantaa lennujaam,“ selgitab ta logistikat. „Iga jaama ümber planeeritakse uusi linnaosi 50 000 elanikule,“ teatab Vesterbaca ideest suurendada Talsingi elanikkonda viie aastaga 200 000 võrra.

Mastaabid, lennukad arengud, innovatiivne lähenemine, tõhus reklaamlubadus — need kõik on Vesterbaca jutus olemas, puudub vaid selgus, kuidas on võimalik alustada töödega, kui puudub projekt, keskkonnamõjude hindamine ning vee erikasutusluba. Nii muljetavaldavate rajatiste puhul ei saa ilma nendeta kohe kuidagi hakkama.

Projektiks ei saa pidada kiiruga sirgeldatud visiooni, mis näitab tunneli umbkaudset kulgemist. Vaja on üksikasjalikke jooniseid, milles näidatakse grandioosse objekti ehitamise kõiki üksikasju. Sellele eelnevalt tuleb aga viia läbi korralik keskkonnamõjude hindamine, mis selgitab, kas tunnel ei kujuta endast ohtu Läänemere niigi haprale elustikule ning alles seejärel võib asuda taotlema vee erikasutusluba, mis üksnes Helsingi lähistele planeeritud 50 000 elanikuga tehissaare rajamiseks eeldab väga põhjalikku menetlust. Seadmata kahtluse alla Vesterbaca siirust, paneb imestama võhiklikkus, millega 15 miljardilist projekti vedav mees planeeringuprotsessi suhtub.

Kas Vesterbaca vassib teadmatusest, või taotleb lihtsalt tähelepanu?

Põhiküsimus ongi Vesterbaca usutavuses. Arvestades, et nii suure ehituse puhul võib projekteerimine võtta aastaid, tänaseks pole aga kuulutatud välja isegi hanget projekteerija leidmiseks, on jutt Helsingi tunneli valmimisest viie aastaga ilmselge vassimine. Juba keskkonnamõjude hindamine võib võtta paar aastat ning ilma selleta pole lootustki saada ehituse alustamiseks vajalikku vee erikasutusluba. Igal juhul esitatakse soovunemaid tõeluse pähe, mida lihtsamas rahvakeeles nimetatakse luiskamiseks.

Vesterbacal võib selleks olla kaks põhjust. Ta vajab oma väiksemate äride libedamaks ajamiseks tähelepanu ning miljardiprojekti manageri kuulsust. Hiljem võib ju lihtsalt õlgu kehitada, et näe, plaanid olid parimad, ent investorid hüppasid alt ära! Teiseks põhjuseks võib olla tõik, et juba 15 miljardilisest projektist kõnelemine, muudab sind kõrgepalgaliseks projektijuhiks, sest mida rohkem on kavandatavas ettevõtmises õhku ja suuremad vajaminevad summad, seda ahvatlevam on see riskiinvestorite silmis.

Unistada on ilus

Suurelt unistamises pole midagi laiduväärset. Visionäärideta oleks maailm märksa igavam. Ent ellu viiakse siiski üksnes need ideed, mis arvestavad tegelikkusega. Oleksin äärmiselt rõõmus, kui Vesterbaca leiab üliinimesed, kes viivad paari kuuga läbi keskkonnamõjude hindamise ning superprojekteerijad, kes seepeale projekti nädalatega valmis viskavad. Samuti loodan, et on olemas ka kibelevad Hiina investorid, kes ei jõua ära oodata, millal saavad 15 miljardit eurot Läänemerre uputada. Tähtsusetu pole ka mõlemal mere kaldal asuvate omavalitsuste valmisolek maaeralduseks tunneli väljumispaikades või eraomanikega selles osas läbirääkimiste alustamiseks. Ka maa- ja trassiküsimuste reguleerimine võib kesta pikalt.

Ent kui kõik mingi ime läbi laabuks, oleksin meelsasti nende 22 200 inimese seas, keda on vaja 37 aasta jooksul igapäevaselt lunastama 50 eurost tunnelipääset, et ettevõtmine nulli jõuaks. Kuid ma ostaksin vaid ühe otsa pileti ja tuleksin tagasi laevaga, sest kuigi rongisõit on ajavõit, ja seda eriti tunnelis, meeldib mulle laevaga reisimine rohkem ning piletigi saab odavamalt.

Tunnelit kiitvat reklaamijuttu kuulates kahtlen, et ei viie, või isegi kümne aasta pärast pole suur visioon veel teostunud.

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe linnaosakogu liige.

В Эстонии подвели итоги акции «Поможем ветеранам в преддверии 9 мая!»«Россия сегодня» инициировала акцию в поддержку главы портала РИА Новости Украина
vott.ru

Новости

Загрузка...